Koerailm mu hinges teeb kannapöördeid
millal ometi võin viskuda klišeelikku laguuni
su valed söövad meid
tahaksin joosta selle eebenipuuni
nikerdada endale maagiline instrument
lasta helidel imbuda kevadisse õhku
oo, palun heida mu mütsi üks eurosent!
et saaksin soojas magada täna õhtul
vii mind sinna imelisse maailma
kuhu sa kedagi sisse ei lase
sosista mulle lapselikke unejutte
ning vajuta mu laubale viimane suudlus
homme on uus päev.
No comments:
Post a Comment