surnumaskiga lehvitad mul näos
tantsiskledes liigud looriga üle heinamaa
ma ei taju, kas naerad või nutad
sel hetkel, kui kaevad mulle auku
kogu hingest üritan hoida end vaos
keel hammaste taga tahaks sind laimata
ainsa rõõmupiisa mu südamest võtad
ootan endiselt kannatlikult uhket avapauku
kurb, et oled nõnda petlik
valetad ka elu nimel vandudes
võin tasapisi tunduda meeleheitlik
sulle ikka ja jälle pisarsilmil andudes
sul on mu üle suurim võim
No comments:
Post a Comment