Saturday, August 13, 2011

2011 mai Segaduste järv

Lõhki rebitud hing
iga tunne kisutud pinnale

Mu väsinud silmad kui peegel
millest ainult sina midagi näed

Ma ei soovi, et mõistaksid kõike
loeksid mu mõtteid kui lasteraamatut

Sul on nii lõbus
leban marionetina su ees

tõstad mu õhku
ja viskad mu ära
kaugele, et ei peaks enam eales mulle otsa vaatama

No comments:

Post a Comment