Kahetsus on liiga valus,
ausus iga suhte alus.
Unistused meil purustasin.
Soovin, et kõik unustaksin...
Taaskord hirm mind valdab,
kust see kõik küll algas?
Miks ei tunne iseend?
Tean vaid, et vajan sind!
Andestamatult rumal tegu,
sõnad enam ei võta vedu..
Ainus päästja oleks surm,
ehkki tundub liiga julm...
Olen täiesti väärtusetu
kahju hulk on määramatu.
Aega tagasi keerata ei saa,
võimalusel teeksin seda ma.
Armastus on tugev tunne.
Viha siiski võidab õnne..
Võimatu midagi heastada,
aeg võiks rõõmu taastada...
Ei oska enam käituda
Tahaksin lihtsalt haihtuda.
Kuskil kaugel on ehk parem,
või on see vaid naiivne vale?
Hing nüüd rändab üksinduses,
neelan alla kõik katsumused.
Armastus ning piinav valu jääb,
loodetavasti kõik kord lõpu saab.
No comments:
Post a Comment