hoolimata su nõnda süütuna näivast pilgust
pillud mind koobaltsiniste välgunooltega
elektriseerides mu huulte tunderetseptoreid
ümbritsed mu keha kui samblarohelised lehed närtsinud roosi
uputad mu enda mürksoolaste krokodillipisarate alla
asetad ninale mõranenud südamekujulised prillid
ning teeskled mind jumaldavat
püüa see hetk oma sõrmede vahele
oo kallis, palun, külva see üle säilitusainetega
et miskigi oleks igikestev
maailmas, mille lõpp tiritakse meeleheitlikult aina lähemale
küll tuleb seegi päev, ole mureta
kogu hingest naeran te üle, kui 50-aastaste riisivarudega keldrisse kopitama asute
lõbus
nii imekaunis oleks silmata seda katastroofi
ning sotsiaalse kihistumise ja paberraha õhkulendamist
pettun, kui seda oma silmaga ei näe
No comments:
Post a Comment