nülid järjestikuselt dermisekihte
surud mu rinnad sidrunhappesse
kallad kõrist alla liitri etanooli
mis timmitud smaragdrohelisse karahvini
vaatad mulle otse silma sisse
su iiristes helk, mida pole varem nähtud
lapselikult särades eemaldad žiletiga mu kiharad
ning selle all peituva õrnroosa kolpa katva naha
mõmised orgasmi äärel
mu läbilõikavad kiljed paitavad su kõrvu
ei lase mul surra
ei luba mul elada
silitad mu katmata värisevat keha
misjärel kulub murdosasekund mu piinade lõpetamiseks
tunnen end kui haavatud loom
ent enam mind pole
seisan oma rüvetatud jäänuste kõrval
ning hõljun kavalalt žestikuleerides su sisse
su mõistus minu kätes
ei enam allu ta su kontrollile
No comments:
Post a Comment