on hall ja pilvelaotus heidab meile pettunud pilke
sigaretisuits põimub üha sujuvamalt su hingeauruga
või on see hoopis minu oma
vast on asi ka tolles peedis, mille tookord hinge alla pistsid
soojust ma siiski su silmis ei näe
ka su keha on nii kuradi jäine

olen segaduses ja segadus
korjan sulle esimese lume alla mattunud kibuvitsaõisi
kahvatut nahapinda peitmas vaid härmatunud punutised
pilk häbelikult maapinda saatmas
alasti, alasti, alasti
seda te ju tahtsite

kuhu kadus see aeg

kuhu kadusid sa
ütle midagi


ma ei taba sind enam





aga vähemalt saan lilli nuusutada