2011 oktoober Päikseke oli kaasautor:)

pulseerib öö

sõrmitsedes hingekeeli

unusta oma torukesed ütles

laip mis polnud loobunud oma viimasest

hingetõmbest

kuradi soolane

rõvedalt roojane

kao eemale

see pole nauding kuid ometi

on see parem kui nauding

poolteist silmapilku

ai, kui salakaval

nõiud nurgas pesitsedes

garaažis õlitilgana ma vedelen

ning endale ei anna asu

moodustan naftalombis häguseid vikerkaari

jälle jäin ratta alla

halastus keerleb mu ümber ning kellad ei käi

endiselt imestan miks inimesed pilgutavad silmi

vajan lähtenooti

et kuskilt alustada

taas alata

ellu ärgata

helistikuks maailmalõpp ning viiulivõtigi ei paista enam silma oma

VASTIKusega

kuradi mõnitavalt kõlab viimne aaria

kriibib kõrvu

luba olla äraolev

luba ennast õhkida

tahaks sind uuesti kokku lappida

nii kuis meeldib