kuidas igavus üha enam pinnale ujub
ajusopis haigutab
iga päev kui taas naelapeast möödalöödud haamer
natuke nutusemal juhul halu kõrval lebavat sõrme tabanud kirveraisk
ütleks, et sama sitt, erinev päev
aga pole minu asi öelda seda, mis on juba ringlusse paisatud
see on üks neist hetkedest
kui ka promillid ei ilusta üldpilti
isegi ei hägusta
ja see 7-ne waltu balloon näib suisa taevalik
mäletad
kuis vägijoogil on võime kaht inimolendit siduda
võib-olla polnudki asi üldse tolles märjukeses
tead, millest räägin?
ma ka mitte
aga ma tean, et võrdleksin teda neljapäevaõhtuse kohaliku jalkamatšiga
vahi ja oota
ainult kellaseier tiksub edasi
ja järjekordne õllepurk ootab uueks moondumist mõne kopli parmu maxima kilekotis
nüüd mõistan
kuidas nainegi saab olla sama pointless kui tugitoolisport
No comments:
Post a Comment