sa oled õõvastav õõvastav jälestusväärne
ei, sul pole ses vähimatki süüd
tõukasid mu imala õrnusega kaljuäärde
ei ihka sind ei kunagi taas
silmata kuulda suudelda hingata
meenutad üleeilset okseloiku radiaatori all maas
lehkad lehkad ja sööbid õhulämmastikku
tahaks viimaks mainida, et ego sul ülearune
lämmataks su tordilusika väävelhappetünnis
poolteist silma oli vististi pimedaksteibitud
***provintsid murdsid 777-na pähe
sünnis? ei, mitte seekord
minu poolest ulu, lõigu ja kuse mu ajju
olen pöördumatu ja hoiatusi jagasin ammu
nüüd saad mu sapimojitot maitsta
järgneva noahoobi eest ehk püüad end kaitsta
h o i d k e e e m a l e
No comments:
Post a Comment